Aastad 1834–1914
Esimesed teated Tõrva kohta pärinevad aastast 1834 mõisale kuulunud kõrtsihoone kohta, mis asus Valga, Pärnu, Tartu maanteede ristumiskohal. Algselt oli kõrts puitmaja, mis peale 1890. aastal toimunud põlengut maakividest ümber ehitati. Renoveerituna on Tõrva kõrtsihoone tänaseni säilinud ning seda peetakse üheks Tõrva linna sümboliks.
1871. aastal hakkas Helme ja Patküla mõisa omanik Alexander Oskar von Stryk, kellele kuulus tollast kõrtsihoonet ümbritsev mets, soovijaile raiesmikaladele krunte müüma. Esimesed elumajad püstitati praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskohale aastatel 1875–1892.
Asula kasv toimus peamiselt talumajanduse kasvuga. Tõrva kõrtsi ümber tekkinud uus maakeskus sai Helme taluperemeeste oluliseks tööjõuturuks, kus nad palkasid endale sulaseid ja karjaseid ning kus peeti laatasid. 1890–1892. aastal oli Tõrva paarikümne maja ja umbes 400 elanikuga asula, 15 aastat hiljem, 1909. aastaks oli Tõrvas juba 150 maja, 1750 elanikuga.
1892. aastal asutati Tõrva Priitahtlik Pritsi Selts, mille poolt ehitatud majad kujunesid pikaks ajaks ümbruskonna seltsi- ja kultuurielu keskusteks. 1904. aastal asutati Helme Laenu-Hoiu Ühisus, mis oli üks esimesi ühistegelikke rahaasutusi Eestis. 1908. aastal asutati Helme-Tõrva Haridusselts, mis asutas muuhulgas ka raamatukogu.
1871. aastal hakkas Helme ja Patküla mõisa omanik Alexander Oskar von Stryk, kellele kuulus tollast kõrtsihoonet ümbritsev mets, soovijaile raiesmikaladele krunte müüma. Esimesed elumajad püstitati praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskohale aastatel 1875–1892.
Asula kasv toimus peamiselt talumajanduse kasvuga. Tõrva kõrtsi ümber tekkinud uus maakeskus sai Helme taluperemeeste oluliseks tööjõuturuks, kus nad palkasid endale sulaseid ja karjaseid ning kus peeti laatasid. 1890–1892. aastal oli Tõrva paarikümne maja ja umbes 400 elanikuga asula, 15 aastat hiljem, 1909. aastaks oli Tõrvas juba 150 maja, 1750 elanikuga.
1892. aastal asutati Tõrva Priitahtlik Pritsi Selts, mille poolt ehitatud majad kujunesid pikaks ajaks ümbruskonna seltsi- ja kultuurielu keskusteks. 1904. aastal asutati Helme Laenu-Hoiu Ühisus, mis oli üks esimesi ühistegelikke rahaasutusi Eestis. 1908. aastal asutati Helme-Tõrva Haridusselts, mis asutas muuhulgas ka raamatukogu.