Vaatamisväärsused

TÕRVA KÕRTSIHOONE

Tõrva esimene maja oli kõrtsihoone Pärnu-Tartu ja Viljandi-Valga maantee ristumiskohal. Selle Patküla mõisale kuulunud ehitise kohta on teateid alates 1834. aastast. Algselt oli kõrts ehitatud puidust. Peale 1834. aasta põlengut hoone hävis ning asemele ehitati juba uus maakivist kõrtsihoone. Kõrtsikambrid asunud maja keskel, Valga-poolses otsas oli suur ruum hobuste tarvis. 19. sajandi viimasel veerandil oli kõrtsipidajaks hobupostijaama ülem ja Riiska talu omanik Hugo Wecram. Sajandi lõpus müüs ta kõrtsi läti ärimees Zakritsale. Pärast Teist maailmasõda olid kunagise kõrtsihoones aastaid einelaud ja tarbijate kooperatiivi kauplused. Aastatel 1998-2000 hoone renoveeriti. Nüüd peetakse kõrtsihoonet Tõrva linna sümboliks ja ilusaimaks ehitiseks.

Tõrva Kirik-Kammersaal

Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise kirik püstitati Valga tänavasse aastail 1903-1904. Ehitusmeister oli Karl Šurin. Kirik ehitati maakivist ja pandi tellisvooderdus. Oma kahe kupli ja kellatorniga paistis hoone uhkeimana Viljandi apostliku õigeusu praostkonna kirikute hulgas.

Kirikut kattis tsinkplekist kelpkatus ja sammasesist püramiidkatus

ÕHNE JÕGI

Õhne jõgi saab alguse Veisjärvest Mulgimaalt, käib otsapidi ära Lätis ja suubub Suislepa lähedalVõrtsjärve. Tõrvast jookseb Õhne jõgi läbi 3,5 km ulatuses, jõe kogupikkus on aga 91 km. Jõgi on saanud oma nime sõnast „ahne" kuna vanasti nõudnud ta sageli ohvreid. Jõe kaldalt avanevad kauneid looduspilte, märkimisväärseim neist on Õhne ürgorg Koorküla mõisa kohal. Holdres, Koorkülas ja Tõrvas on jõgi üles paisutatud veskijärvedeks. Oma käänuliste kallaste ja kiirevoolulisuse poolest on  Õhne jõgi justkui loodud kanuumatkade  korraldamiseks.

VANAMÕISA JÄRV

Vanamõisa järv asub Tõrva linna põhjapiiril Tõrva-Pikasilla maantee ääres. Veepeegel katab 2 hektarit ning sügavus ulatub 10,5 meetrini. Järve ääres on ilus liivarand,10 m kõrgune hüppetorn ja pallimänguplatsid. Suplushooajal töötab järve ääres ka vetelpääste. Vanasti oli järv suurem, ent nüüdseks on osa kaldaaladest soostunud. Ilusaim vaade avaneb Musumäe seljandikult. Rahvasuu räägib, et muiste asunud järv paremal pool praegust Tartu maanteed keset viljarikkaid põlde, olnud selge vee ja kõrgete kallastega. Rahvas pidanud järve pühaks ja hoidnud puhtana. Siis aga tulnud uued asukad, kes ei hoolinud järve ilust: prahti vette loopides pahandanud nad vetevaime. Ühel päeval tõusnud järvest suur must härg ja sammunud õhtukaarde. Vesi voolanud pahinal järele. Kui härg oli järve praegusesse asukohta jõudnud, vajunud ta soosse. Tema kohale jäänud lainetama järv - sogane, sünge, inimestele kardetav.

RIISKA JÄRV

Riiska järv asub Valga maantee ääres.
Järv on madalate kallastega, liivase põhja ja rohkete allikatega, sügavus 12,2 m ja pindala 5 ha.
Ka Riiska järve äärde on rajatud ilus liivarand ja pallimänguplatsid ning suvel töötab vetelpääste.

TÕRVA TANTSUMÄGI

Tõrva linnamägi paikneb kruusasel moreenseljakul Õhne jõe vasakul kaldal.

Eesti linnuste hulgas paistab Tõrva linnamägi silma nii suuruselt kui ka ehituse keerukuselt, teda võrreldakse Äntu Punamäe, Neeruti Sadulamäe ja Iru linnamäega. 1965. aastal alustatud arheoloogilistel kaevamistel, mida juhatas akadeemik Harri Moora, eristati siinse linnamäe kultuurkihis kahte tekkejärku (vastavalt I aastatuhande teisest poolest ja II aastatuhande algusest). Linnamäge koos lähema ümbrusega tuntakse Tantsumäe nime all. Siia ilusate kuuskede alla on  ehitatud vabaõhulava, kus korraldatakse laulu- ja tantsupidusid, siin süüdatakse ka igal aastal jaanituli. Linna ühendab Tantsumäega Tõrva oma arhitekti Endla Raime kujundatud kaarsild.

Helme-Tõrva Vabadussõja mälestussammas

Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks püstitatud mälestussammas. Monument püstitati 14. oktoobril 1928. aastal. Kavandatud Aleksander Elleri poolt. Teise maailmasõja ajal, 1940. aastal 20. septembril võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha. 1988. aastal otsustati monument taaspüstitada. Samba pidulik taasavamine sai teoks võidupäeval, 23. juunil 1990. aastal.

Monument kujutab mütsi rinnal hoidvat langetatud mõõgaga sõdurit, esiküljele on raiutud Vabadusristi kujutis ja tekst: "1919-1920. Langenuile vabaduse eest. Helme kihelkond. Tõrva linn." Mälestusmärgi võtsid linlased omaks ja koolipoisid ristisid ta sõbralikult Jukuks.